Kas on aeg mõtteviisi muuta?
Tänapäeva ettevõtlusmaastik on kiires muutumises, kuid mitmed organisatsioonid jäävad endiselt kinni vananenud värbamishoiautesse ja traditsioonidesse. Need aegunud lähenemised mitte ainult ei piira ettevõtte kasvu, vaid takistavad ka parimate talentide leidmist ja hoidmist. On aeg muuta mõtteviisi ja hakata värbama inimesi, kes suudavad organisatsiooni edasi viia, mitte neid, kes sobituvad kitsalt määratud kriteeriumidesse.
Vanus ja ülekvalifitseeritus: Aegunud mõttemustrid
Vanus ja ülekvalifitseeritus on kaks levinud kriteeriumit, mis sageli mõjutavad värbamisotsuseid negatiivses suunas. Paljud tööandjad kardavad palgata vanemaid töötajaid, uskudes, et nad ei ole piisavalt paindlikud, ei kohandu uute tehnoloogiatega või ei jää tööjõuturule pikaks ajaks. Lisaks on paljud kliendid mulle väitnud, et jääb puudu “tuhhi” ehk energiat.
Tegelikkuses võivad just kogenud töötajad tuua kaasa hindamatuid teadmisi, laia kontaktvõrgustiku ja mentorivõimekuse, mis aitavad noorematel töötajatel kasvada. Meie kogemus Talendibaasis näitab selgelt seda, et noored tulevad tööle ja hakkavad suure entusiasmiga ellu viima projekte mis on väga innovaatilised ja uuemeelsed ja seda organisatsioon vajabki. Samas kogenud töötajad saavad alati rääkida toetudes oma kogemusele võimalikest riskidest ja just sellisest koostööst sünnib kindlasti parim, lahendus või toode.
Samuti eksisteerib tihti hirm ülekvalifitseeritud töötajate palkamise ees. Kardetakse, et nende ootused on liiga kõrged või et nad lahkuvad kiiresti, kuna ametikoht ei paku piisavalt väljakutseid. Kuid see on väärarusaam. Ülekvalifitseeritud töötajad võivad olla tohutu ressurss, tuues kaasa innovatiivseid ideid ja suutes täita keerulisemaid ülesandeid, mis aitavad ettevõttel kasvada.
Ilus vs. tark: Väärtuste konflikt
Teine probleemne hoiak värbamises on seotud kandidaatide välimuse või isikliku sarmi ülehindamisega. Mõned ettevõtjad eelistavad kandidaate, kes vastavad teatud esteetilistele standarditele, uskudes, et nad loovad kliendiga parema kontakti või sobivad paremini ettevõtte imagoga. Samas võidakse unustada, et kõige olulisem on kandidaadi kompetents ja sobivus ametikoha nõudmistega. Välimus ei ole mõõdik, mille alusel tuleks otsustada, kas inimene suudab organisatsiooni arengusse panustada.
Samal ajal võib tark inimene tihti sattuda olukorda, kus teda nähakse ohuna. “Targem võtab minu koha ära,” on hoiak, mis pärsib ettevõtte kasvu. Tegelikkuses peaks iga organisatsioon olema huvitatud palkamast inimesi, kes on isegi juhtidest targemad. Sellised töötajad toovad organisatsiooni no. “uut verd”, uusi teadmisi ja uued lahendused, mis aitavad ettevõttel areneda ja jääda konkurentsivõimeliseks.
Juhtimine läbi hirmu ja kontrolli
Mitmed juhid kardavad palgata endast targemaid inimesi, kartes, et see ohustab nende enda positsiooni. Selline hoiak ei aita aga kaasa organisatsiooni pikaajalisele edule. Juht, kes ümbritseb end keskpäraste töötajatega, loob organisatsiooni, kus innovatsioon ja areng on pärsitud. Selle asemel peaks juhtide eesmärk olema meeskondade loomine, mis on tugevamad ja targemad kui nemad ise. Ainult nii saab organisatsioon kasvada ja püsida konkurentsivõimeline.
Juhtimisel läbi hirmu ja kontrolli on samuti destruktiivne mõju. Kui töötajaid ei usaldata ja neid kontrollitakse liigse mikromanageerimisega, siis kaob töötajate initsiatiiv ja loovus. Mida rohkem julgustatakse iseseisvust ja töötajate vastutuse võtmist, seda edukam on meeskond. Juhtimine peaks keskenduma takistuste eemaldamisele, et andekad töötajad saaksid anda oma parima panuse.
Värba endast targemaid
Tänapäeva konkurentsitihedas maailmas on jätkusuutlikud ja edukad need organisatsioonid, kes suudavad palgata ja hoida andekaid, targemaid ja kompetentsemaid inimesi. Selleks tuleb muuta vananenud mõtteviisi, kus juht tunneb end ohustatuna targemate töötajate poolt. Juhi ülesanne ei ole olla meeskonna kõige nutikam liige, vaid luua tingimused, kus targad ja andekad inimesed saavad särada ja aidata organisatsiooni edu saavutada.
Parimad juhid teavad, et tõeliselt edukad organisatsioonid koosnevad inimestest, kes suudavad pakkuda uusi ja värskeid lahendusi. Nad ei karda palgata töötajaid, kes suudavad neid täiendada ja tuua ettevõttesse uusi oskusi. Lõppkokkuvõttes ei määra organisatsiooni edu see, kui “ilus” või “tark” töötaja on, vaid see, kas töötaja suudab luua lisaväärtust ja aidata ettevõttel oma eesmärke saavutada.
Mina jään oma arvamusele alati kindlaks- looge tugev meeskond sest edukas ja hästitöötav meeskond loob selle eduka ettevõtte. Tark juht eesotsas on muidugi vältimatu.
Vananenud lähenemised ja aegunud hoiakud värbamises on takistuseks organisatsioonide kasvule ja innovatsioonile. Hirm palgata vanemaid, ülekvalifitseeritud või endast targemaid töötajaid tuleb asendada teadliku sooviga luua meeskonnad, mis on tugevamad ja nutikamad kui kunagi varem. Juhtide ülesanne on soodustada avatust, paindlikkust ja töötajate individuaalset arengut, et ettevõte oleks jätkusuutlik ja edukas ka tulevikus.
Minu soovitus: Mõtteviisi muutmine ei ole lihtne, kuid see on vajalik, kui soovitakse püsida konkurentsivõimeline ja meelitada ligi parimaid talente. Värbamine ei peaks keskenduma vanadele traditsioonidele, vaid sellele, kuidas tuua ettevõttesse inimesi, kes suudavad organisatsiooni edasi viia.
Me kujutame oma peas ette ideaalset kandidaati koos kõigi nõudmistega, kuid tegelikkus on see, et sellist kandidaati lihtsalt ei eksisteeri😊