Klassikaline küsimus eksole. Juhtimine on äärmiselt oluline oskus, mis mängib keskset rolli igas organisatsioonis. Paljud on arutanud, kas juhtide omadused on kaasasündinud või kas neid saab arendada ja täiustada. See teema on ajendanud palju teadusuuringute ja arutelude tekitamist ning jaguneb sageli kahte leeri.
Sünnipärased omadused
Mõned inimesed usuvad, et tõelised juhid sünnivad nende omadustega. Nad on loomu poolest karismaatilised, enesekindlad ja osavad suhtlejad. Need omadused võivad kindlasti aidata juhil luua suhteid ning mõjutada teisi. Näiteks on mõned uuringud näidanud, et teatud isiksuseomadused, nagu domineerimissoov ja avatus uutele kogemustele, on sageli seotud tõhusate juhtidega. Kuid pelgalt kaasasündinud omadustest ei pruugi piisata, et olla tõeliselt tõhus juht. Juhiks olemine nõuab ka oskusi, mis on tihedalt seotud kogemuste ja haridusega. Inimesed, kellel on loomupärased juhtimisomadused, võivad vajada täiendavaid koolitusi ja kogemusi, et arendada oma potentsiaali.
Omandatud oskused
Teine vaatenurk väidab, et juhiks olemine on rohkem seotud omandatud oskustega ja kogemustega. Juhtimisoskusi saab õppida, arendada ja täiustada läbi hariduse, koolituse ja praktilise kogemuse. Näiteks võivad juhtimisprogrammid ja mentorite toetamine aidata üksikisikutel arendada oskusi, nagu probleemide lahendamine, strateegiline mõtlemine ja meeskonna juhtimine. Viimasel ajal on mentorlus väga populaarne. Paljusid juhtimismeetodeid ja tehnikaid saab õppida ning paljusid juhte on koolitatud või on saanud mentorite toetust, et arendada oma oskusi ja võimeid. Organisatsioonid, mis panustavad töötajate arendamisse ja koolitusse, saavad mitte ainult arendada oma juhtimisvõimet, vaid ka suurendada meeskonna tootlikkust ja rahulolu.
Tasakaalustatud lähenemine
Mõlemad vaatenurgad omavad ju tõde. Tõhus juhtimine nõuab nii sünnipäraseid omadusi kui ka omandatud oskusi. Juhtimise oskuste arendamine võib aidata inimestel, kellel võib olla loomu poolest madalam enesekindlus või suhtlemisoskus, saavutada oma potentsiaal. Samuti võivad kaasasündinud omadused anda inimestele eelise, kuid need ei asenda haridust ja kogemusi.
Juhtimiseks on oluline leida tasakaal sünnipäraste omaduste ja omandatud oskuste vahel. Efektiivne juht on see, kes suudab kombineerida oma loomuomadused õppimise ja arendamisega, et pidevalt täiustada oma oskusi ja kohanduda muutuvate oludega.
Küsimus, kas juhiks sünnitakse või saadakse, ei oma ühtegi universaalset vastust. Tõhus juhtimine on keeruline kombinatsioon kaasasündinud omadustest ja omandatud oskustest. Oluline on tunnustada, et igal inimesel on potentsiaal olla tõhus juht, kui nad on valmis investeerima aega ja vaeva oma oskuste arendamisse.
Juhtimise teekond on pidev õppimine ja areng, mis võib viia igaühe, kes on valmis pingutama, saavutamiseni. Samas paljud võivad ju jõuda juhtivale positsioonile, kuid see ei tähenda, et kõik neist on tugevad juhid. Tugev juht on tark inimene, kes on oma saavutuste kaudu tõestanud oma väärtust ning püsivust juhina. Selline juht suudab oma meeskonnaga jõuda sihtideni ning hoida organisatsiooni suunda.
Oluline on mõista, et kaasasündinud omadused võivad tõesti anda eelise ja mina olen arvamusel, et annavadki , kuid nendest ei piisa. Haridus ja kogemused on kriitilise tähtsusega – need avardavad, juhivad, annavad arusaamist ja oskust keerukates olukordades hakkama saada.
Toon ka näite teisest vaatenurgast. Näiteks andekad ooperilauljad või sportlased – kaasasündinud talent ja eeldused viivad neil küll olla, kuid töötahe, pühendumus ning järjepidevus võivad nad tippu viia. Sama kehtib juhtide puhul. Ilma töökuse ja distsipliinita ei pruugi ükski loomulik anne või omapära viia inimest tippjuhtide tasemele. Tõeliselt suurepärane juht on see, kes on kasvanud oma kogemustest, saanud targemaks ja suudab olla inspiratsiooniks kõikidele.
Ütlen ikka ja jälle: iga organisatsioon peegeldab oma juhi nägu. Juht on eeskuju ja kultuuri looja, kelle väärtused ja käitumine kujundavad kogu organisatsiooni identiteeti.
Tarkus on see mida pean iga juhi juures äärmiselt oluliseks. Tarkus on iga juhi edu lahutamatu osa. See annab võime eristada olulist ebaolulisest, suunata oma meeskonda ning arendada võimekat tiimi, kellega koos eesmärke saavutada. Juhi tarkus ja empaatiavõime loovad keskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ning töötavad pühendunult ühise eesmärgi nimel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et juhiks kujunemisel mängivad rolli nii kaasasündinud omadused kui pühendunud enesetäiendamine. Ometi pole need omadused ainus edu valem – võti peitub pidevas valmisolekus õppida, oma oskusi täiendada ja arendada. Juhi teekonna muudab erakordseks just see sisemine tahe ja kaasasündinud tarkus.
Minu silmis on hea juht tark, ettevõtlik, pealehakkamist täis, tulemusele orienteeritud, töökas, distsiplineeritud ning järjekindel- need omadused on need mis kannavad juhti ja tema organisatsiooni läbi ka keerulistest olukordadest. Samuti on iga eduka juhi tunnuseks sihikindlus, mille eesmärk on julgustada ning võtta vastu otsuseid ning seista oma meeskonna eest. Kõige selle juures on väga oluline ka tahe. Tahe olla hea juht ning pürgida oma valitud suunas püstitatud eesmärgi poole.
Vastus küsimusele “Kas juhiks sünnitakse või saadakse?” – Juhiks ei sünnita, kuid sageli antakse sündides kaasa teatud eeldused ja omadused, mis avavad tee juhiks saamisele. Tõeliseks juhiks kujunemine on tahe, pühendunud töö ja enesearengu tulemus, kus algne potentsiaal saab vormitud praktiliste kogemuste kaudu.