Juhid, kes tülitavad töötajaid töövälisel ajal.
Tänapäeva kiire elutempo ja tehnoloogia kättesaadavus on muutnud tööalase suhtluse palju mugavamaks. Töökultuur, kus on võimalik tagada pidevat kättesaadavust, on toonud kaasa töö- ja eraelu piiride hägustumise. Üks suurimaid probleeme on olukord, kus juhid tülitavad oma töötajaid töövälisel ajal, rikkudes nii töötajate õigusi.
Mis juhtub, kui töötajat pidevalt töövälisel ajal tülitatakse?
Töötajate töövälisel ajal tülitamine ei ebaviisakas. Töövälisel ajal helistamine võib esmapilgul tunduda väikese ja kahjutu tegevusena, kuid see võib väga tugevalt mõjutada heade töötajate heaolu ning ettevõtte töökultuuri. Tööväline aeg on mõeldud puhkuseks, perekonnaga aja veetmiseks, hobidega tegelemiseks ning üldiseks taastumiseks, ning selle häirimine võib tekitada tõsiseid probleeme. Isegi, kui juht arvab, et mis see üks kord ikka teeb aga neid kordi hakkab tekkima märkamatult ja automaatselt aina rohkem ning nad muutuvad mingi hetk normaalsuseks.
Kui juht saadab töövälisel ajal sõnumeid, helistab või ootab reageeringut kiiretele küsimustele, võib see viia stressi ning läbipõlemiseni. Kui töötajad peavad olema pidevalt kättesaadavad ka väljaspool tööaega siis töötajad tunnevad, et nad ei saa kunagi töölt päriselt puhata, mis mõjub halvasti nii nende vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.
Lisaks väheneb pideva töövälise tülitamise tõttu töötajate motivatsioon ja lojaalsus. Kui töötajatele ei anta piisavalt aega taastumiseks, langeb nende produktiivsus ja töö kvaliteet.
Tihtipeale juhid ei tunne seda mida tunneb töötaja ning nad eeldavad, et see ongi tavapärane. Töövälisel ajal helistamine rikub töötajate õigust eraelule ja võib katkestada tema perekondlikud või isiklikud tegevused. Sellised katkestused võivad jätta töötajale mulje, et tööandja ei austa tema aega ega väärtusta tema heaolu.
Siin on peamised põhjused, miks see probleemiks kujuneb. Kui töötaja ei saa nädalavahetusel, puhkuse ajal või väljapool tööaega puhata, võib sellest kujuneda stress, motivatsioonilangus ning selline olukord võib viia isegi seaduslike probleemideni. Pidev kättesaadavus ja tülitamine võib viia ka läbipõlemiseni. Tekib töö- ja eraelu tasakaalupuudus. Inimesed vajavad tööd kõrvalt aega pere, hobide ja isikliku elu jaoks. Kui töö segab puhkeaega, on tasakaalu saavutamine võimatu. Paratamatult tekib ajapikku motivatsiooni langus. Töötajad, kelle eraelu pidevalt häiritakse, võib tunda, et nende panust ei väärtustata.
Juht, kes pidevalt töövälisel ajal töötajaid tülitab, võib rikkuda töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi. Eestis reguleerib töö- ja puhkeaega **Töölepingu seadus (TLS)**, mis sätestab, et töötajal on õigus tööajavälisele puhkusele. Töötaja tööaeg ei tohi ületada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, välja arvatud ületunnitöö korral, mis peab olema eraldi kokku lepitud. Kui tööandja nõuab töötajalt tööalast tegevust väljaspool kokkulepitud tööaega, võib see rikkuda töötaja õigust puhkusele.
Juhil on oluline roll töötajate heaolu tagamisel. Juhi ülesanne ei ole ainult tulemuste saavutamine, vaid ka meeskonna hoidmine ja motiveerimine. Töötajate töövälisel ajal tülitamine on ebaefektiivne juhtimispraktika, mis võib tekitada väga suuri probleeme. Võib tekkida töötajate rahulolematuse kasv. Töötajad tunnevad, et neid ei väärtustata, väheneb nende rahulolu tööga. Pidev tööga seotud häirivate tööväliste töötajate läbipõlemise risk. Lisaks sellele võib see tekitada ka organisatsiooni ja töökoha maine languse. Ettevõtted, kes ei austa töötajate eraelu, võivad kaotada oma atraktiivsuse talentide seas. Mis tähendab seda, et värbamisprotsess muutub keerulisemaks ning häid töötajaid on keeruline saada.
Mida, siis teha?
Töötaja ja juhi vahel peavad olema selged kokkulepped ja piirid. Töötajatele tuleb luua selge arusaam töö- ja puhkeaja piiridest. Juht peab teada andma, et töövälisel ajal suhtlemine toimub ainult erandjuhtudel. Kui see on kas kokku lepitud või tuleneb see tööspetsiifikast.
Kuidas, siis vältida töövälisel ajal helistamist?
See ei ole keeruline. Tuleb seada selged kommunikatsioonireeglid ning nendest rangelt kinni pidada. Ettevõttes tuleks kehtestada reeglid, mis on määratletud, millal ja kuidas töötajatega väljaspool tööaega võetakse ühendust. Need reeglid peavad olema kõigile arusaadavad ja kinnitatud.
Kuidas töötaja peaks sellises olukorras käituma?
Ükski organisatsioon ei saa meid päästa tervisehädadest mis võivad ajapikku tekkida. Siin on kaks soovitust:
- Rääkida otse ja ausalt oma juhiga
- Kui muud võimalust ei ole, siis viidata seadusele
Mõjud mida töövälised kontaktivõtud võivad tekitada.
- Stress ja läbipõlemine
Pidev tööga seotud katkestamine vaid töötaja võimalustda ja taastuda. See tekitab kroonilist stressi, mis viib aja jooksul läbipõlemiseni. Läbipõlenud töötajad tunnevad end väsinuna, vähem motiveerituna. - Töö- ja eraelu tasakaalu kadumine
Kui töötajate tööväline aeg on pidevalt häiritud, ei suuda nad luua tasakaalu töö ja isikliku elu vahel. Kahjustab perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid ning toob kaasa probleemid. - Terviseprobleemid
Stress, haigused ja füüsilised haigused, mis on põhjustatud töövälisel ajal häirimisest, võivad tekkida kroonilised tervisehäired, nagu südame-veresoonkonna haigused, kõrge tervise ja nõrgenenud immuunsus. - Vähenenud töörahulolu ja mõju meeskonnale. Vähenenud produktiivsus
Paradoksaalselt võib pidev kättesaadavus viia madalamaid produktiivsuseni. Väsinud ja stressi töötaja ei suuda sama tõhusalt kui puhanud kolleegi. - Negatiivne töökultuur
Kui tülitamine muutub normiks, siis see hakkab mõjutama kokkuvõttes kogu meeskonda. Töötajad tunnevad, et aega ja tööd ei väärtustata, mis tekitab pingeid ja rahulolematust. - Personalivoolavus
Töövälisel ajal pidevalt tülitatud töötajad on tõenäolisemad otsima uusi töökohti, kus nende õigust puhata ning nende eraelu austatakse. - Mõju organisatsioonile. Halvenenud maine
Organisatsioonid, kus töötajad regulaarselt töövälisel ajal tülitatakse, võib saada halva maine. See teeb nende jaoks raskemaks parimate talentide värbamise ja hoidmise. - Õiguslikud tagajärjed
Kui töötajat häiritakse pidevalt väljaspool tööaega, võib see rikkuda töölepingu seadust ning viia töövaidlusteni. - Kulud ja kahjud
Läbipõlenud ja lahkuvad töötajad tähendavad ettevõttele aja- ja rahakulu. Lisaks uute töötajate väljaõpe.
Mida selle probleemiga teha?
Selged reeglid
Määratlege ettevõtte kommunikatsioonipoliitika, mis sätestab, millal ja kuidas võib töötajaga töövälisel ajal ühendust võtta. Tööväline suhtlus peaks olema lubatud ainult erakorraliste olukordade puhul või tulenevalt tööspetsiifikast.
Juhtide koolitamine
Juhtidele tuleks rääkida, kuidas austada töötajate aega ning planeerida tööülesandeid tõhusamalt.
Töö ja puhkeaja tasakaalu propageerimine. Kokkuvõttes peab juht ise olema eeskujuks, järgides töö- ja puhkeaja piire.